Almost Northern Lights: i got sunshine on a cloudy day, you got rain in the month of may ...

Heihei.

Alustasin selle postituse kirjutamist tegelikult juba nädal aega tagasi, aga kuna ma ei leidnud oma SD-kaardilugejat kusagilt üles ja seega ei saanud pilte telefonist arvutisse, siis jätsin pooleli. Täna aga tuli Tiina sellise geniaalse idee peale, et äkki saadaks pildid Bluetoothiga arvutisse. Vot tark tüdruk. Mõeldud tehtud.

Niisiis, millalgi oli Vastlapäev, eks ole? Sellel puhul otsustasin vastlakukleid teha. Tegin ise taigna ja puha, hea tainas tuli muideks. Ka kuklid tulid täitsa head, kuid miinuseks oli see, et siin maal poest haput moosi ei saa, seega läks kuklite vahele tavaline maasikamoos, mis ajas ruttu südame läikima. Aga vastakuklid none the less.
Eksamitulemused saime teada, sain kõikidest eksamitest läbi, ei läinud küll hästi aga läbi sain. Kevadistes üritan paremini teha. Muidu on meil siin täielik aprilli keskpaiga ilm - linnud laulavad, lilled (peaaegu) õitsevad (vähemalt lumikellukesed) ja päike paistab (tihedamini kui varem). Campus'el võib kohata täpselt nagu brošüürilt võetud pilti - tudengid päikese käes oma lõunapausi nautimas.

Taylor'i majade vaheline ala


Ühel neiul oli äärmiselt võluv kaaslane lõunapausil.

Siis järgmine suur sündmus oli muidugi ammu oodatud Glasgow reis. 21. veebruar sõitsime Triinu ja Martiniga Glasgow'sse, et näha siis WALK THE MOON'i. Kontsert oli MEGA. Meil oli üli lõbus ja pärast kohtusime bändiliikmetega ka. Erinevalt ülejäänud publikust, olime me Triinuga jalgupidi pingi peal kontserdi ajal ja seega bändiga suht samal tasandil, kui kitarist lava servale tuli siis laulsime talle põhimõtteliselt näkku. Pärast kontserti saime bändiliikmetega ka kohtuda - kui läksime kitaristi juurde, et temaga pilti teha, siis meid nähes hüüdis ta: "Hey, you're my people!" See oli nii fun. Kuna olime bändiga jäänud pilte tegema ja jutustama, oli ühistranspordi selleks päevaks lõpetama ja nii pidime keset ööd läbi Glasgow kõndima Triinu vana klassiõe ühikasse, kuhu kontserdi ajaks oma kotid jätsime. Tagasi tulime öösel kell 3.40 väljuva bussiga. Hommikul Aberdeen'i jõudes olime surmani väsinud aga õnnelikud.

Triinuga jalgupidi pingi peal.

Kevin Walk The Moon'ist.


Kitarist Eli, kelle people me olime.

Ja viimane asi, mis mainimist väärt on, oli EV 95's sünnipäev, mida tähistasime kahe eestlanna korteris (2. aasta ja 4nda aasta tudengid), kuhu oli kutsutud hulgaliselt inimesi, ükshetk oli elutoa põrandal leiba, marineeritud kurki ja sprotte nosimas 15 eest neidu. :) See oli lõbus :)
Lõpetuseks panen paar suvalist pildi Aberdeen'ist, mis mul telefonis mõnda aega marineerinud on.