Teisipäeval oli mul oma grupiga (soome-rootslane Elsa ja fäärlane? fäärisaarlne :D? John) sotsioloogias ettekanne. Ma põdesin nii hullult, käed värisesid ja närv oli sees. Aga kuna mu kaaslased olid nii tublid siis saime tehtud selle, seda küll ei hinnatud aga oluline oma teema mõistmiseks küll. Kolmapäeval käisin Tiina ja Kristjaniga linnas kõmpimas ja pidin naerukrambid saama, kui jõudisme ühe vaateakna ette ja Tiina ütles: "Kuule, see on veidi Ethani moodi", seejärel mina keeran ümber ja ütlen: "See ongi Ethan", Ethan siis on üks kohalik poiss Triinu kirikust, naljaks teeb loo see, et vaateaknal oleval fotol oli Ethan kildimodell. Neljapäev algas nirult, sest ma olin suht niru hommikusöögi söönud ja kella poole 12ks oli kõht juba üsna tühi ja prantsuse keele tutorialis otsustas kõht hakat sureva vaala hääli tegema, nii et minu kõrval istuv rootsi poiss kommenteeris: "Somebody's hungry, eh..." Ütleme et see oli mõõdukalt piinlik. Igatahes päeva põhisündmused toimusid õhtul hilja, kui otsustasin Triinu juurest läbi astuda, kes ust avades mind korralikult ära ehmatas, sest ta nägu oli punane ja nutetud. Õnnetus seisnes selles, et Triinu üsna uus läpakas oli laual maha kukkunud ja ei reageerinud enam ... Tegin isegi sellist nalja, et võtsin selle läpaka siis kaenlasse ja läksin oma maja telekatuppa (kuhu ma muidu vabatahtlikult sisse ei astu!) kus oli paar vedelevat noormeest, küsisin neilt siis abi. Üks poiss üritas midagi teha, aga ega sellest midagi ei muutunud. Leppisime siis Triinuga kokku, et reedel lähme parandusse. Hope oli soovitanud Triinul viia see PC Worldi, kust meile öeldi, et nad tegelevad UKst ostetud masinate garantiiremondiga ja saadeti meid ühte teise ärisse, kus slaavi aktsendiga noormees ühendas teise ekraaniga läpaka ja ütles, et asi ei ole ekraanis (me arvasime, et äkki sai ekraani kahjustada kukkumisel) ning võimalik, et emaplaat on katki ... Ta pakkus, et ta võib data kõvakettalt välisele kõvakettale panna ja see on suht kõik. Triinu oli kohe-kohe suundumas Manchesteri poole, seega too noormees pidi mulle helistama, kui tal sellega ühele poole saab. Laupäeval Tiina ja Kristjaniga jälle linna liikudes, tuligi kõne, et võib läpakale järgi minna. Remondiärisse kohale jõudes, ütles töömees, et ta pani data välisele kõvakettale ning proovis ka läpakat tööle panna ja Juhheiii!! see töötas! :) Tiina ja Kristjan on praeguseks tunde lennujaamas istunud, et Kristjan ikka koju saaks, kuna tema Frankfurdi lend oli täiesti lampi tühistatud ja mina lähen varsti ühele rumeenia tüdrukule külla, kes teeb mulle pannkooke :) Täitsa veider pühapäev on.
-Karoliina
No comments:
Post a Comment